Hermann Göring
Hermann Göring - Elulood, kuulsad inimesed
Hermann Göring oli piloot, sõjaväejuht, juhtiv natsismi esindaja ja sõjakurjategija. Tema isa oli armee kindral ja perekondlik keskkond viis ta sõjaväe vastu huvi tundma. Lapsepõlvest peale mängis ta sõduritega, kandis sõjaväevorme ja töötas füüsilise jõu kallal. Kuueteistkümneaastaselt lahkus ta Berliini, et õppida sõjaväeakadeemias, kus ta oli üks parimaid õpilasi ja lõpetas selle kiitusega. Pärast akadeemia lõpetamist liitus ta Preisi armeega ja astus prints Wilhelmi jalaväerügementi.
Esimese maailmasõja alguses oli ta Mülhausenis Prantsusmaa piiri lähedal, kuid haigestus kaevikute niiskuse tõttu. Ta otsustas proovida piloodikarjääri ja liitus õhuväega. Edukate pommitamis- ja luuremissioonide eest autasustati teda Esimese klassi Raudristiga. Ta jätkas edukaid reide ja pälvis muid auhindu, nii et pärast sõja lõppu peeti teda suurepäraseks piloodiks. Kuid ta oli väga rahulolematu Saksamaa lüüasaamisega ja süüdistas selles juutide vandenõu. Ta jätkas lennundusega tegelemist ja 1922. aastal, pärast Hitleriga kohtumist, astus ta natsiparteisse. Pärast ebaõnnestunud õlleputši sai ta haavata ja põgenes Itaaliasse, kus lõi sidemeid Mussoliniga. Vigastuse ravi tõttu jäi ta elu lõpuni morfiinisõltuvusse.
1927. aastal naasis ta Saksamaale ja taastas tiheda koostöö Hitleriga. Pärast 1932. aasta valimisi said natsid tugevaimaks parteiks ja Göring valiti Riigipäeva presidendi ametikohale. Pärast natside võimuhaaramist aasta hiljem edutati ta siseministriks ja lennundusministriks ning asutas salajase riigipolitsei, nn gestapo. Ta osales SA juhtkonna likvideerimises, kus Hitler kartis mässu. Lisaks sellele usaldati talle Saksa õhuväe tootmine. Ta algatas Austria okupeerimise, millel oli loodusvarasid ja kvalifitseeritud töötajaid. Seejärel osales ta Müncheni kokkuleppe ja Tšehhoslovakkia okupeerimise loomises.
Teise maailmasõja alguses oli ta üks kohese sõja alustamise kriitikutest, kuid Hitler jäi oma seisukoha juurde. Ta sai osaks sõjakabinetist ja Hitler nimetas ta oma esimeseks järeltulijaks. Göringi ehitatud õhuvägi oli suurepärane ja võimaldas suures osas natside välkkiireid võite. Seejärel loodi talle eriline Riigi marssali ametikoht Suur-Saksa Riigis, tänu millele temast sai Saksamaa kõrgeim kindral. Alates 1939. aastast oli ta ka Luftwaffe ülemjuhataja. Ta alustas Suurbritannia pommitamist, et sundida teda rahu sõlmima, kuid Suurbritannia ei andnud alla ja alustas hoopis õhurünnakuid. Mitmel rindel kestnud pika sõja tõttu hakkas Saksa õhuvägi järk-järgult nõrgenema ja liitlaste lennukid alustasid Saksa linnade pommitamist. Seega kaotas ta Hitleri usalduse ja populaarsuse avalikkuse seas.
Aja möödudes oli selge, et natsid kaotavad sõja. Hitler otsustas jääda Berliini lõpuni ja seejärel sooritada enesetapu. Füüreri otsust surra tõlgendas Göring nii, et tema kui järeltulija on kohustatud riigi juhtimise üle võtma. Ta palus Hitlerilt luba, kuid Bormann pealt kuulas telegrammi ja veenis Hitlerit teda riigireetmise eest kõigist ametitest vabastama. Göring nõustus, astus tagasi ja pärast Saksamaa okupeerimist andis end vabatahtlikult Ameerika armeele, et vältida Nõukogude vangistust.
Nürnbergi protsessi raames mõisteti teda süüdi paljudes sõjakuritegudes. Ta kaitses end sellega, et pidi Hitleri käskudele kuuletuma, vastasel juhul oleks ta oma perekonna surmaohtu seadnud. Samuti väitis ta, et ta ei teadnud koonduslaagritest, sest need rajasid teised natsid. Kohus aga teadis, et ta oli pärast Hitlerit teine kõige võimsam nats ja algatas mitmeid natside aktsioone, mistõttu mõisteti ta surma poomise teel. Ööl enne hukkamist neelas Göring tsüaniidikapsli, et vältida häbistavat poomist.
Hermann Göring - põhiandmed
Rahvuskond: SaksaSünnikuupäev: 12. jaanuar 1893
Sünnikoht: Rosenheim, Saksamaa
Surma kuupäev: 15. oktoober 1946