John Fitzgerald Kennedy

John Fitzgerald Kennedy - Elulood, kuulsad inimesed

John Fitzgerald Kennedy oli Ameerika president. Ta kasvas üles suures katoliiklikus perekonnas Massachusettsi osariigis. Tema isa oli ettevõtja ja poliitik, kes oli ka suursaadik Suurbritannias. Ta õpetas lapsi olema konkurentsivõimelised ja tahtma võita iga hinna eest, ka emapoolne kasvatus oli range. Kennedy õppis Harvardis ja kuulus parimate õpilaste hulka. 1930. aastatel reisis ta Euroopas ja 1939. aastal külastas ka natside okupeeritud Prahat. Ta tundis huvi sõjaeelse olukorra vastu Euroopas ja nõustus appeasementi poliitikaga. Selle teemaga tegeles ta oma diplomitöös. Ümbertöötatud versioon ilmus pealkirjaga Miks Inglismaa magas ja saavutas anglosaksi maailmas suure populaarsuse. Kennedyl oli lapsepõlvest saati terviseprobleeme, kuid ta siiski liitus armee Teise maailmasõja ajal. Lõpuks juhtis ta torpeedopaati Saalomoni saarte piirkonnas, kus ta sai haavata ja pidi koos teiste sõduritega mitu päeva varjuma. Selle eest sai ta hiljem sõjalise autasu Purpur süda.
Pärast Teise maailmasõja lõppu otsustas Kennedy pühenduda poliitikale. Isal oli perekonnale suur mõju ja poliitikasse oli algselt valitud vanim poeg Joe. Ta suri aga pommitaja juhtimisel, nii et perekonna poliitilised ambitsioonid keskendusid teisele pojale. Kennedy poliitiline karjäär oli kiire. 1947. aastal valiti ta Kongressi ja 1953. aastal sai temast senaator. Ta näitas loomulikku poliitilist annet ja oskust inimesi enda poolele võita. Kasvav populaarsus ajendas teda kandideerima presidendiks Demokraatliku Partei eest 1960. aasta valimistel. Tema vastaseks oli vabariiklane Richard Nixon. Valimistel toodi uudisena sisse televisiooni valimisdebattid, mis juurdusid ja said poliitiliste kampaaniate lahutamatuks osaks.
Valimised olid tasavägised, kuid Kennedy võitis lõpuks. Tema positsioon presidendina oli keeruline mitte ainult tasavägise tulemuse tõttu, vaid ka poliitiliste jõudude jaotuse tõttu. Demokraatidel oli Esindajatekojas ja Senatis enamus, kuid parteide vahe polnud veel nii märkimisväärne ja paljud demokraatlikud poliitikud pooldasid konservatiivseid seisukohti. Eriti inimõigusi toetavate seaduste läbisurumisel pidi ta võitlema mitte ainult vabariiklaste, vaid ka oma partei liikmete vastu. Tema välispoliitika oli populaarne, kuid sisepoliitikas oli tal probleeme paljude valimislubaduste täitmisega. Suureks probleemiks oli rassiline segregatsioon, kuid olulisi seadusi ei õnnestunud läbi suruda. Üldiselt oli Kennedy avalikkuse seas populaarne, samuti tema abikaasa ja esileedi Jacqueline Kennedy Onassis. Välispoliitikas keskendus ta konkurentsile NSVL-iga. Ta proovis edutult kukutada Kuuba kommunistlikku režiimi, vt Sigade lahe invasioon. Järgnes Kariibi mere kriis, mis puudutas Nõukogude plaani paigutada Kuubale tuumarelvi. Ameerika keeldus sellist ohtu tunnistamast ja ähvardas Kuubat sissetungiga, kuid lõpuks jõuti kokkuleppele, mille raames pidi Ameerika oma tuumarelvad Türgist välja viima ja garanteerima, et ta Kuubat ei okupeeri. Vastutasuks loobus NSVL Kuuba tuumarelvastamise plaanist.
Kuigi Kennedy ei täitnud kõiki valimiseelseid ootusi, nautis ta üldist tunnustust ja tal oli võimalus oma mandaati kaitsta. Seda ei saanud enam juhtuda, sest 22. novembril 1963 lasti ta maha, kui ta valimiskampaania raames Dallasest läbi sõitis. Atentaati pidi uurima nn Warreni komisjon, mis jõudis järeldusele, et tulistaja oli endine sõdur Lee Harvey Oswald. Lisaks nenditi, et tema tegu oli osa suuremast vandenõust, kuid seda ei uuritud edasi. Seega on see tänapäevani küsimuste ja vandenõuteooriate allikas, kes kogu tegevuse taga seisis.

John Fitzgerald Kennedy - põhiandmed

Vali teised kuulsad inimesed