Franklin Delano Roosevelt

Franklin Delano Roosevelt - Elulood, kuulsad inimesed

Franklin Delano Roosevelt oli Ameerika Ühendriikide 32. president. Ta sündis 30. jaanuaril 1882 New Yorgis. Ta pärines prominentsest Ameerika perekonnast. Tema sugulane oli näiteks Theodore Roosevelt, kes oli ka varem presidendiametit pidanud. Franklin Delano Roosevelt oli Ameerika president tervelt 12 aastat ja ta valiti ainsana kokku neli korda.
Pärast Grotoni keskkooli lõpetamist õppis ta Harvardi ülikoolis. Sel ajal lähenes ta oma nõbule Eleanorile ja abiellus temaga 1905. aastal. Pärast edukat Harvardi õpingute lõpetamist astus ta Columbia ülikooli õigusteaduskonda. Ta õppis seal aastatel 1904–1907, mil ta lahkus koolist pärast advokaadieksamite sooritamist. 1908. aastal töötas ta lühikest aega juristifirmas õigusnõunikuna, kuid ta nägi oma tulevikku poliitikas.
1910. aastal valiti ta demokraatide poolt New Yorgi osariigi senatisse ja ta sai täielikult pühenduda oma poliitilisele karjäärile. Kaks aastat hiljem sai temast mereväeministri asetäitja. Seal püsis ta kuni 1920. aastani. Sel ajal astusid Ameerika Ühendriigid esimesse maailmasõtta ja Roosevelt oli sündmuste keskmes.
1921. aastal, kui ta veetis perepuhkust Campobello saarel Kanadas, toimus aga sündmus, mis muutis igaveseks tema elu. Ta haigestus lastehalvatusesse ja halvas alakeha. Ta oli sunnitud mõneks ajaks tipp-poliitikast lahkuma ja kolima Georgiasse, kus ta läbis vesiravi taastusprogrammi.
1928. aastal kandideeris ta sõprade õhutusel demokraatide poolt New Yorgi osariigi kuberneri kohale ja võitis napilt. Vahetult pärast seda saabus suur majanduskriis ja Roosevelt kogus valijate seas palju plusspunkte oma reformiprogrammiga, milles ta kaitses kriisist mõjutatud töötajate õigusi.
1932. aastal sai temast Demokraatliku Partei presidendikandidaat ja valimistel vabariiklasest presidendi Herbert Hooveri peamine vastane. Neil valimistel võitis Franklin Delano Roosevelt. Vahetult enne ametisse asumist üritati teda edutult mõrvata itaalia immigrandi Giuseppe Zangara poolt. See aga läks mööda ja tappis hoopis Chicago linnapea Antonín Čermáki. 1933. aasta märtsis sai Rooseveltist Ameerika Ühendriikide 32. president. Kohe pärast ametisse asumist võttis tema valitsus vastu palju meetmeid majanduskriisi tagajärgede leevendamiseks, mis nimetati Uueks Kursiks (New Deal). Neli aastat hiljem võitis ta valimised taas, ja seda täieliku ülekaaluga. Ka siis pidi ta kriisi lahendama, seekord oli see tööliste streik autotööstuses. Ta asus tööliste poolele, mille tõttu paranesid nende tingimused ja ta kogus taas plusspunkte. Lisaks oli sel ajal Euroopas pärast Adolf Hitleri võimuletulekut väga rahutu olukord. Teise maailmasõja puhkedes avaldas ta täielikku toetust liitlastele eesotsas Suurbritannia ja Prantsusmaaga, kuid alguses oli ta Ameerika Ühendriikide otsese sõjalisse konflikti kaasamise suhtes väga vaoshoitud. Lõplik murdepunkt saabus aga pärast Jaapani rünnakut Pearl Harborile 7. detsembril 1941. Järgmisel päeval esines ta Kongressis avaldusega, et USA astub sõtta, milles on kaalul kogu tsiviliseeritud maailma tulevik.
1945. aasta jaanuaris, pärast võidukaid valimisi, asus ta neljandat korda ametisse. Kuid selleks ajaks oli ta juba väga raskelt haige. Sõda oli lõppemas. Hoolimata oma tervislikust seisundist sõitis ta Jaltasse, kus toimusid läbirääkimised Churchilli ja Staliniga maailma tuleviku korralduse kohta. Pärast tagasitulekut pälvis ta aga märkimisväärset kriitikat Stalini liiga suurte järeleandmiste eest, mida saab tagantjärele seostada tema tervisliku seisundiga. 12. aprillil 1945, kaks kuud pärast Jalta konverentsilt naasmist, ta suri. Ta oli 63-aastane.

Franklin Delano Roosevelt - põhiandmed

Vali teised kuulsad inimesed