George Gordon Byron

George Gordon Byron - Elulood, kuulsad inimesed

George Gordon Byron, lord, oli inglise poeet, üks silmapaistvamaid romantilisi poeete.
Lord George Gordon Byron pärines isa poolt vanast normanni suguvõsast, mis tuli Inglismaale William Vallutajaga 1066. aastal. Ema poolt pärines ta aga ühest šoti aadlike suguvõsast. Mõlema aadliku vanemate abielu polnud aga õnnelik, ema polnud kuuldavasti üldse ilus ja isa võttis ta vaid raha pärast. Lõpuks lahkus isa perekonnast ja suri kusagil Prantsusmaal. Poiss kasvas siis üles vaid ema ja lapsehoidjaga, raha puuduse tõttu pidid nad kolima maale Šotimaale. Ema käitus poisiga üsna ebaühtlaselt, lapsehoidja aga piinas teda füüsiliselt ja võib-olla isegi seksuaalselt. Poiss paistis koolis silma oma teadmistega, kuid oli samal ajal ka kontrollimatu laps. Ainus, mis teda energiaga laadis, oli Šoti mägismaa loodus. Pärast vanaisa surma sai temast 10-aastaselt suguvõsa pea ja päris Newsteadi kloostri. Seda kohta ta armastas, kuid elas siin läbi ka teise kannatuse, kui ta armus naaberlossist Mary Ann Chaworthi, kes aga tema armastusele vastu ei vastanud ja abiellus teisega. Tema pettumus viis ta teiste naiste rüppe ja ta suhtles (intiimselt) ka oma poolõega.
Byron õppis Trinity College’is Cambridge’is, kus ta paistis taas silma teadmistega, aga ka laisa ja priiskava elustiiliga. Sellest perioodist pärineb kogumik Vaba aja tunnid". Pärast õpingute lõpetamist asus ta püsivalt Newsteadi elama ja korraldas seal koos sõpradega öiseid pidusid. Koos oma sõbra Hobhouse’iga tegi ta reisi Euroopas – Hispaania, Prantsusmaa, Malta, Albaania ja Kreeka, reisi ajal hakkas ta kirjutama "Child Haroldi palverännakut", oma ilmselt kuulsaimat teost, mis pidi esialgu olema paroodia renessansiaegsest rüütlieeposest, kuid on samal ajal ka eneseiroonia poeedilt endalt. Samal ajal tabab teos tabavalt ka traditsioonilise läänemaailma lagunemist. Kui teos ilmus, sai see koheselt kuulsaks ja samamoodi ka poeet. Järsku teda ülistati ja ta pääses Londoni kirjandussalongidesse. Ta mõjutas isegi Walter Scotti, kes pärast "Child Haroldi palverännaku" lugemist hakkas luuletuste asemel kirjutama ajaloolisi romaane.
Vahepeal esines Byron ka lordide kojas viigide poolel, kuid tema esinemistel polnud märkimisväärset edu. Ka Byroni isiklik elu polnud sel ajal lohutav, esmalt läks ta pärast skandaali lahku Caroline Lambist, seejärel abiellus ta tema nõbu Annabella Millbankega, kes oli rikas pärijanna, kuigi madalama aadliperekonnast. Abielu oli küll täidetud, sellest sündis tütar Ada, kuid see polnud õnnelik, sest nad ei saanud üksteisest üldse aru (Annabella oli ratsionaalse loomuga ja armastas matemaatikat, George oli romantik ja lisaks hoidis pidevalt intiimset kirjavahetust poolõega). 1816. aastal pidi Byron pärast poliitilist skandaali kodumaalt lahkuma ja pages Šveitsi. Siin oli tal õnneks ka mõningaid sõpru, nt P. B. Shelley ja tema abikaasa, kelle poolõde Claire Clairmont oli juba Inglismaal Byroni armuke ja siin said nad koos tütre Allegry. Aastatel 1816–1823 elas Byron Veneetsias, kus ta leidis veel ühe armusuhte, seekord Teresa Guiccoliga, kes tema pärast lahutas. Lõpuks, 1824. aastal, läks ta Kreekasse iseseisvuse eest võitlema, nakatus aga malaariasse ja suri tõenäoliselt sepsisesse – ta oli vaid 36-aastane. Byronit tähistati pärast surma rohkem rahvaste poolt, kes võitlesid iseseisvuse eest, kui tema kodumaal, kus teda peeti jumalakartmatuks.
Poeedi suurim teos oli "Child Haroldi palverännak", mis koosneb neljast laulust ja mille poeet kirjutas oma reisielamuste põhjal. See on satiiriline, irooniline kompositsioon, kuid irooniline mitte ainult renessansiaegsete rüütlieeposte, vaid ka poeedi enda suhtes. Teose suurim panus on see, et see loob nn kaasaegse eepose. Lugejate jaoks oli seejuures iseloomulik, et kangelane võitleb ülekohtu vastu ja iseseisvuse eest. Selle eeposega mõjutas Byron maailmakirjandust, eriti romantilist, sest Byroni kangelane, osaliselt autobiograafiline, muutub otse kirjandustüüpi. "

George Gordon Byron - põhiandmed

Vali teised kuulsad inimesed