Kersti Kaljulaid
Kersti Kaljulaid - Elulood, kuulsad inimesed
Kersti Kaljulaid sündis 30. detsembril 1969. aastal Tartus. Ta on Eesti poliitik ja riigiametnik, kes oli Eesti Vabariigi viies president aastatel 2016–2021. Tema karjäär on olnud mitmekülgne, hõlmates nii avalikku sektorit kui ka erasektorit ning akadeemilist tegevust. Kaljulaidi tegevus on olnud suunatud peamiselt majandusele, riigi rahandusele ja Euroopa Liidu küsimustele.
Kaljulaid lõpetas 1992. aastal Tartu Ülikooli cum laude telekommunikatsiooni erialal. 2001. aastal sai ta Tartu Ülikoolist MBA kraadi ärijuhtimises. Tema hariduskäik andis talle tugeva aluse majanduse ja juhtimise mõistmiseks, mis hiljem kujundas tema lähenemist riigi juhtimisele ja poliitikale. Enne poliitikasse siirdumist töötas Kaljulaid erinevatel ametikohtadel panganduses ja energeetikasektoris. Ta oli Hansapanga investeerimispanganduse osakonnas ja hiljem AS Eesti Telekomi projektijuhina.
Aastatel 1999–2002 töötas Kaljulaid peaminister Mart Laari majandusnõunikuna. See periood oli oluline tema poliitilise karjääri kujunemisel, kuna ta sai vahetu kogemuse riigi majanduspoliitika kujundamisel. Ta osales aktiivselt majandusreformide väljatöötamises ja rakendamises, aidates kaasa Eesti majanduse arengule ja konkurentsivõime tõstmisele. Tema nõuanded ja analüüsid olid olulised valitsuse otsuste langetamisel.
2004. aastal nimetati Kaljulaid Euroopa Kontrollikoja liikmeks, kus ta töötas kuni 2016. aastani. Kontrollikojas vastutas ta Euroopa Liidu eelarve auditeerimise eest, tagades, et ELi rahalisi vahendeid kasutatakse tõhusalt ja vastavalt reeglitele. Tema töö hõlmas laia valikut valdkondi, alates põllumajandusest ja regionaalarengust kuni transpordi ja teaduseni. Kaljulaidi tegevus kontrollikojas tõi talle rahvusvahelise tunnustuse kui kompetentsele ja sõltumatule auditeerijale.
2016. aastal valiti Kersti Kaljulaid Eesti Vabariigi presidendiks. Tema kandidatuur tekkis pärast mitmeid ebaõnnestunud katseid leida parlamendis ja valimiskogus presidendikandidaati, kes saaks laialdase toetuse. Kaljulaid osutus kompromisskandidaadiks, keda toetasid erinevad erakonnad. Tema presidendiks valimine oli oluline hetk Eesti poliitikas, näidates, et ühiskonnas on võimalik leida konsensust ka keerulistes olukordades.
President Kaljulaidi ametiaeg oli täis nii väljakutseid kui ka saavutusi. Ta keskendus peamiselt digitaalsele arengule, innovatsioonile ja Eesti rahvusvahelise positsiooni tugevdamisele. Ta oli aktiivne digitaalse ühiskonna edendaja, rõhutades vajadust investeerida tehnoloogiasse ja haridusse. Kaljulaid oli ka avatud ja otsekohene suhtleja, kes ei kartnud väljendada oma seisukohti nii siseriiklikel kui ka rahvusvahelistel teemadel. Tema ametiaeg lõppes 2021. aastal, mil presidendiks valiti Alar Karis.