Miguel de Cervantes

Miguel de Cervantes - Elulood, kuulsad inimesed

Miguel de Cervantes, täisnimega Miguel de Cervantes y Saavedra, oli hispaania kirjanik ja näitekirjanik. Tema näitel näeme, et ka vaesest perekonnast võib tulla kuulus isiksus (kuigi vaesus hoidis teda elu lõpuni kinni). Cervantes oli vaeste vanemate poeg, tema isa töötas haavravijana. Hariduse sai ta pigem juhuslikult ja ebaühtlaselt, kõige rohkem õpetas teda ilmselt humanist Juan López de Hoyos, kes isegi lasi tal oma teostes avaldada mõned tema nooruse luuletused. Tema edasine saatus on seotud lahingute ja sõjaga. Aastal 1569 läks ta Itaaliasse kardinal Giulio Acquaviva teenistusse, aasta hiljem astus sõjaväkke ja järgmisel aastal osales Juan de Austria juhtimisel Lepanto mereväelahingus, kus ta kaotas vasaku käe. Järgnevatel aastatel osales ta isegi sellise puudega teistes kampaaniates Korfule ja Tuneesiasse. Aastal 1575 naasis ta soovituskirjadega Hispaaniasse ja lootis, et ta ülendatakse kapteniks. Kuid tema laev rünnati Prantsuse ranniku lähedal berberi piraatide poolt ja Cervantes viidi Alžeeria vangistusse. Tema unistused haihtusid terveks 5 aastaks. Ta püüdis mitu korda põgeneda, kuid ebaõnnestunult. Tema pere kogus tohutute pingutustega lunarahaks raha ja lõpuks lunastas ta 1580. aastal trinitaaride ordu mungalt. Saatuse irooniana ei leidnud ta pärast kodumaale naasmist mingit tööd. Neli aastat hiljem abiellus ta noore (kaheksateistkümneaastase) tüdrukuga, kes pärines väikesest maa-aadlikonnast, ja abielupaar asus elama Lõuna-Hispaaniasse, täpsemalt Sevillasse. Cervantes teenis elatist Hispaania laevastikule teravilja ja õli ostjana. Samal ajal püüdis ta kirjandusega lisaraha teenida, kuid romaanid ja näidendid talle palju sisse ei toonud. Kuna ta aga kaubandustehingutes ei orienteerunud, langes ta varsti pettuse ohvriks. Selle eest heideti ta kirikust välja ja talle jäi vaid üks amet: maksukoguja. Ka see ei päästnud teda võlgadest ja ta vangistati mitu korda maksejõuetuse eest. Sevillast lahkus ta Valladolidi, kus ta aga uuesti vanglasse sattus, seekord mõrvas kahtlustatuna, sest tema ukse eest leiti surnud aadlik. Õnneks ei tõestatud talle mõrva, kuid tema naine oli temast juba ammu lahkunud. Kui Cervantes avaldas kuulsa Don Quijote, saavutas ta küll edu ja palju kaitsjaid, kuid rahaliselt oli ta ikka veel kehvas seisus. Ülejäänud elu elas ta Madridis sisuliselt vaesuses.
Cervantese kuulsaim romaan Don Quijote", täisnimega "Dona Quijote de la Mancha vaimukas härrasmees", on läinud ajalukku mitte ainult Hispaania, vaid kogu Euroopa kirjanduses. Tema algne eesmärk oli parodeerida rüütliromaane, mida sel ajal ilmus kirjandusmaastikule tõesti palju. Romaanist sai eeskuju paljudele teistele maailmakirjanduse teostele. See on tingitud eelkõige sellest, et see annab sügava pildi peategelasest ja elust üldiselt. Don Quijote ja tema teenija Sancho Panza vastandliku paari kaudu näitab Cervantes ideaali ja reaalsuse, illusioonide ja unistuste ning terve mõistuse igavest kokkupõrget, seda kõike traagiliste ja koomiliste elementide koostöös. Cervantes suutis tegelasi läbi joonistada kõige pisemate detailideni, nad ei ole tema eelkäijate autorite lamedad tegelased. Nad pärinevad nii tema elust kui ka inimeste vaatlemisest tema ümber, milleks tal oli muide palju võimalusi. Huvitav hetk on teose lõpp, kus surev Don Quijote justkui saavutaks mõistuse ja "maise" maailma tajumise, samas kui alati realistlik Sancho Panza hakkab kalduma idealismi poole. Selle teose märkimisväärset tähtsust näeme ühelt poolt selles, et mõned püsilaused on kasutusel tänapäevani (nt donquijotism), aga ka selles, et 2002. aastal, mil korraldati maailma olulisimate autorite küsitlus (Norwegian Book Clubi poolt), arvati romaan 100 olulisema ilukirjandusteose hulka üldse."

Miguel de Cervantes - põhiandmed

Vali teised kuulsad inimesed