Johann Wolfgang Goethe

Johann Wolfgang Goethe - Elulood, kuulsad inimesed

Johann Wolfgang von Goethe oli saksa poeet, proosakirjanik, filosoof, jurist, poliitik ja dramaturg, kes tegutses saksa romantismi perioodil. Ta sündis 28. augustil 1749 Frankfurt Maini ääres joukasse perekonda. Tema isa oli keiserlik nounik. Ta toetas oma poega hariduses, mistottu noor J. W. Goethe oppis voorkeeli, eriti kreeka, ladina, heebrea, inglise ja itaalia keelt. Ta tegeles ka vehklemise ja ratsutamisega.
Ta oppis oigusteadust Leipzigis ja Strasbourgis, kus kohtus J. G. Herderiga (filosoof, kirjanik), kellega koos ta oli Sturm und Drang liikumise algataja. J. G. Herder oli W. Shakespeare’i austaja, mis süvendas Goethe austust selle inglise autori vastu, mis saatis teda surmani.
Opingute ajal hakkas J. W. Goethe tegelema ka oma loominguga, eriti luulega.
Pärast opinguid töötas ta lühikest aega riigikohtus, kus kohtus Lotta Buffiga. Tema lugu inspireeris teda romaanis Noor Wertheri kannatused.
1775. aastal kolis J. W. Goethe Weimarisse, kus hakkas tööle juristina ja sai riigivalitsemise ministriks oukonnas. J. W. Goethe reisis palju välismaal, eriti Itaaliasse, kus ta külastas peamiselt Roomat, seal volusid teda antiiksed mälestised. Talle meeldis reisida ka Tšehhimaale, kus ta külastas peamiselt kuurortlinnu nagu Karlovy Vary, Teplice ja ka Mariánské Lázně. Just seal kohtas ta 1821. aastal oma viimast armastust, noort Ulrika von Lewetzowit. Vanusevahe oli märkimisväärne. Ulrike oli vaid seitseteist aastat vana. J. W. Goethe palus ta kätt, kuid ta keeldus. Oma ebaonnestumist kirjeldas ta luuletuses Mariánské Lázně elegia.
Nagu eespool mainitud, inspireeris J. W. Goethe oma rüütlinäidendis Götz von Berlichingen kuulsat W. Shakespeare’i. See draama oli väga edukas eriti noorema polvkonna seas.
1775. aastal loi ta veel näidendid Clavigo ja Stella. Neil aastatel hakkas J. W. Goethe töötama oma suurteose Fausti kallal.
1779. aastal loodi näidend Ifigenia Taurises, mis oli inspireeritud Euripidese tragöödiast Iphigenia Taurises. Selles värssideoses lahendab peategelane sisemise konflikti, otsustades tänulikkuse ja perekonnasidemete vahel. Ta näitab, et minevikku ei saa ületada kättemaksuga, vaid andestuse ja moistmisega.
J. W. Goethe hakkas uuesti reisima. Ta külastas Šveitsi ja oma armastatud Itaaliat. Pärast Weimarisse naasmist kohtus ta uuesti Friedrich Schilleriga ja süvendas nende soprussuhteid ning hakkasid koos looma. 1798. aastal avaldasid nad koos mitu ballaadi. 1805. aastal sureb F. Schiller.
19. sajandi algus ei olnud J. W. Goethe jaoks liiga positiivne, ta haigestus mitu korda tosiselt, mis piiras loomingut.
1806. aastal Goethe abiellus. Ta vottis naiseks Christiane Vulpiuse ja sel aastal lopetas ta ka Fausti esimese osa. Järgmine kaotus tuli 10 aastat pärast abielu, kui tema naine suri. See saatusehoop tähendas J. W. Goethele veel valu ja hävingut.
Elu viimastel aastatel püüdis J. W. Goethe lopetada oma pooleliolevad teosed, mistottu ta enam nii palju ei reisinud. Oma elutöö Fausti lopetas ta 1831. aastal ja aasta hiljem suri 82-aastasena oma kodus Weimaris.

FAUST
Tegemist on värssides filosoofilise draamaga, mis on jaotatud kaheks osaks. Esimene osa on peamiselt süžeele keskenduv. Teises osas on rohkem filosoofiat.
Süžee ise räägib loo arst Faustist, kellest saab kihlveo mänguasi Jumala ja kurat Mefistofelese vahel. Jumal usub, et Faust suudab vastu seista kuradi vorgutustele, kuid Faust ise on veendunud, et oppimine, informatsiooni kogumine ja uurimine pole talle midagi opetanud, ja seetottu kasutab ta Mefistofelese pakkumist, kes lubas täita koik tema soovid. Kuid niipea, kui Faust milleski rahuldust leiab, peab ta ise Mefistofelest teenima. Algab etapp, kus Faust naudib elu ja igasuguseid roome. Ta kohtub ka kauni Margaritaga. Ta on temast nii lummatud, et veedab temaga tänu Mefistofelesele öö. Margarita vastab tema armastusele, kahjuks langeb ta sellega polguse alla, tapab seejärel oma ja Fausti lapse ning moistetakse surma.
Teises osas kahetseb Faust noore Margarita surma. Ei raha ega kauni Helena armastus ei aidanud Faustil rahulolu leida. Oma elu motte leiab ta alles pimeda vanamehena, kes harib väikese maatüki. Tema hing ei lange porgusse, sest tema kavatsus aidata teisi inimesi oli tugevam kui leping kuradiga.
Fausti esimese ja teise osa tolkis Otokar Fischer.

Johann Wolfgang Goethe - põhiandmed

Vali teised kuulsad inimesed