Roald Dahl

Roald Dahl - Elulood, kuulsad inimesed

Tuntud inglise novellist, romaanikirjanik ja stsenarist, kes sündis 13. septembril 1916 Llandaffi linnas. Tema vanemad olid pärit Norrast. Poja ristinime valikul inspireeris neid tollane Norra rahvuskangelane - Roald Amundsen, kes oli kuulus polaaruurija. Vanemad rääkisid lastega norra keelt, kuid isa noudis, et lastel oleks inglise haridus.
Kui Dahl oli kolmeaastane, tabas peret suur kaotus. Tema isa suri kopsupoletikku ja vanem ode suri. Isegi pärast seda saatuselööki otsustas ema jääda Walesi ega naasta oma kodumaale Norrasse. Ta tahtis täita abikaasa soovi, et lapsed opiksid inglise koolides. Samuti suutis ta luua onneliku kodu koigile oma kuuele lapsele.
Derbyshire’i algkoolis oppides paistis Dahl silma eelkoige spordis (squash). Opilased said proovida uusi tootevariante kohalikus Cadbury šokolaadivabrikus, mis asus nende kooli lähedal. Just see kogemus vois inspireerida R. Dahli kirjutama oma raamatut Charlie ja šokolaadivabrik.
Lapsena veetis ta suvepuhkused Norras. Norras viibimine kajastub ka tema lasteraamatutes, mis on täis igasuguseid päkapikke, trolle, noidu, hiiglasi jne.
Hiljem käis ta mitmes internaatkoolis Inglismaal. Oppimine teda eriti ei huvitanud, teda vaevas eelkoige perekonnast eemalolek.
Pärast opinguid hakkas R. Dahl tööle Shellis müügiesindajana Ida-Aafrika piirkonnas. Ta oli 23-aastane, kui algas Teine maailmasoda. Nairobis astus ta Kuninglikesse Ohujoududesse ja pool soda oli ta piloot. 1940. aastal kukkus ta Liibüa korbes alla. Ta pimestus ajutiselt ja sai koljumurru. Haiglas ravis ta armus medoele, täpsemalt tema häälde, sest ta oli sel ajal veel pime. Niipea kui ta paranes ja nägemine tagasi tuli, loppes ka armastus. Pärast täielikku paranemist istus ta uuesti lennukirooli ja osales taas sojategevuses. Tema kontol oli vähemalt viis allatulistatud vaenlase lennukit.
1942. aastal saadeti ta sagedaste peavalude tottu Washingtoni, kus ta kohtus kirjanik C. S. Foresteriga. See palus tal kirjutada sojakogemused ajakirjale Saturday Evening Post.
1943. aastal andis R. Dahl välja oma esimese raamatu Gremlins. Lugu räägib pahatahtlikest vaimudest, kes legendi järgi pohjustavad mootori rikkeid. Järgnevatel aastatel kirjutas R. Dahl ka novelle täiskasvanutele.
1953. aastal abiellus ta New Yorgis näitleja Patricia Nealiga. Abikaasad kasvatasid viit last, neli tüdrukut ja ühe poisi. Vaneim, Olivie, suri seitsmeaastaselt. R. Dahl kirjutas lasteraamatu Suur Sobralik Hiiglane, mille ta hiljem oma surnud tütrele pühendas.
R. Dahli ja tema abikaasa Patricia abielu kestis kolmkümmend aastat. Pärast lahutust abiellus R. Dahl uuesti, vottes endale 22 aastat noorema Felicity d’Abreu Croslandi.
R. Dahl sai eelkoige tuntuks lastekirjanikuna. 1961. aastal andis ta välja oma esimese lasteraamatu, ja seda James ja hiiglaslik virsik".
1964. aastal andis ta välja oma edukaima lasteraamatu "Charlie ja šokolaadivabrik". Inspiratsiooniks oli talle tema enda lapsepolve kogemus. 1971. aastal töödeldi raamatut esimest korda filmiks, peaosa mängis R. Dahl ise. Samal aastal tolgiti raamat esimest korda tšehhi keelde Jaroslav Kořani poolt.
Teiste edukate lasteraamatute hulka kuuluvad "Maagiline sorm", "Fantastiline härra Rebane", "Danny, maailmameister", "Suur Sobralik Hiiglane", "Noiad", "Matilda" ja teised. Paljud teosed on olnud inspiratsiooniks filmidele.
R. Dahl ei olnud autor ainult lastele, ta kirjutas ka raamatuid täiskasvanutele – romaane nagu näiteks "Rebasejaht" (1949), "Minu onu Oswald" (1979), aga ka novellikogusid üllatavate loppudega.
R. Dahl suri 23. novembril 1990 74-aastaselt müelodüsplastilisse sündroomi (luuüdi haigus).
R. Dahl sai oma elu jooksul palju kirjandusauhindu, näiteks Edgar Allan Poe auhinna (1954, 1959, 1980)."

Roald Dahl - põhiandmed

Vali teised kuulsad inimesed