Karel May

Karel May - Elulood, kuulsad inimesed

Karel May, täisnimega Karl Friedrich May, Saksamaal tuntud kui Karl May, aga ka pseudonüümide all Karl Hohental, D. Jam, E. v. Linden jt, oli saksa kirjanik, proosakirjanik, romaanide ja novellide autor, mille seikluslikud süžeed pärinevad peamiselt erinevatest eksootilistest riikidest.
Karel sündis vaesesse perekonda viienda lapsena. Molemad vanemad, Heinrich August May ja Christina Wilhelmina May, elatasid end kudumisega. Laste eest hoolitses vanaema. Poiss kannatas lapsest saati nägemisprobleemide ja rahhiidi all, mis oli ilmselt tingitud halbadest hügieenitingimustest ja näljast. 5-aastaselt onnestus arstidel Karlile vähemalt nägemist parandada. Algkooli minnes selgus, et Karel on väga andekas laps. Isa oli sellest roomus ja oma rangusega suunas ta teda pohjalikule oppimisele. 15. eluaastaks oppis poiss ladina, prantsuse ja inglise keelt, mängima viiulit, klaverit ja orelit. Seejärel astus ta opetajate seminari. Pärast selle lopetamist töötas ta lühikest aega opetajana Glauchaus, kust ta vallandati selle eest, et suudles oma üürileandja abikaasat. Seejärel kolis ta Altchemnitzisse, kus teda jällegi ebaoiglaselt kaebas toanaaber kella varguses süüdistatuna. May moisteti lühikesele karistusele, kuid peamine oli see, et ta ei saanud enam opetajana töötada. See oli tema vaimse kokkuvarisemise pohjus, ilmselt kannatas ta dissotsiatiivse identiteedihäire all (tänapäeval saaks ta psühhiaatrilist ravi, kuid siis need haigused veel teada ei olnud). Pärast järjekordsest vanglast vabanemist erinevate rikkumiste eest sai ta teada, et tema armastatud vanaema on surnud, ja varises uuesti psühholoogiliselt kokku. Järgmiste rikkumiste eest moisteti ta uuesti süüdi, vanglas hakkas ta esimest korda kirjutama oma novelle eksootilistest maadest ja nende elanikest. Need ilmusid alguses ajakirjades, kuid peagi märkas neid kirjastaja Heinrich Münchmeyer, kes pakkus Mayle oma kirjastuses toimetaja kohta. May kolis Dresdenisse ja hakkas juba üsna regulaarselt avaldama. Esimeste novellide hulgas on ka novell Old Firehand, milles esineb esimest korda aus apaachi indiaanlase Winnetou tegelane. Münchmeyeri jaoks kirjutas ta veel mitu teost, kuid hiljem lahknes ta temaga seisukohtades ja töötas vabakutselisena. See aga ei elatanud teda, ja nii vottis ta 1877. aastal vastu toimetaja koha ajakirjas Frohe Stunden. Seal ilmus järjejutuna tema teos Vangid merel", millest osa lisati teise indiaanlase romaani "Old Surehand".
1880. aastal abiellus ta Emma Lina Pollmeriga, abielu kestis 13 aastat, kuid lagunes. Selle aja jooksul hakkas Karel kirjanduslikult edukaks saama, kirjutas mitu raamatut, milles peategelaseks on juba Old Shatterhand, mis oli autori alter ego. May ise väitis, et tema raamatud on märkmed reisidest, mida ta ette vottis, kuid allikatest teame, et sel ajal elas ta ainult Saksamaal. Siiski soitis ta lopuks idamaadesse, ja seda 1899. aastal, mil joudis Sumatrale. Tema reis oli talle aga suuresti pettumus, sest maad ega kangelased ei olnud sellised, nagu ta neid ette kujutas ja millest ta kirjutas. Ka romaanidest, mille ta pärast neid reise loi, tunneme palju suuremat realistlikkust (Ja rahu maale!, Hobedase lovi riigis).
Pärast lahutust esimese naisega abiellus ta veel korra, ja seda Klára Plöhniga. Tema elu lopp ei olnud aga sugugi onnelik, kirjutamist katkestasid kohtuprotsessid, kus ta kaebas endise kirjastaja järglase kohtusse halvasisuliste romaanide pärast, mis – kuigi ta neid ei allkirjastanud – olid üheselt tema omaks määratud. Lisaks tulid ilmsiks ka tema noorusea kriminaalsed eksimused, mis olid peamiselt pohjustatud tema haigusest. Kuigi ta voitis kohtus lopuks, nautis ta voitu vähem kui aasta ja suri kurnatuse tottu 70-aastaselt.
May looming on väga ulatuslik, sisaldades kümneid romaane, novellikogusid ja üksikuid novelle. See elustati uuesti 20. sajandi 60ndatel, mil tema raamatute pohjal filmiti filme Winnetou ja Old Shatterhandist. Kuigi filmid kopeerivad raamatuid vähe, on neist saanud lausa kultusfilmid."

Karel May - põhiandmed

Vali teised kuulsad inimesed