Václav Havel

Václav Havel - Elulood, kuulsad inimesed

Václav Havel oli dramaturg, dissident ja Tšehhoslovakkia esimene revolutsioonijärgne president. Lapsepolve veetis ta Prahas, kuid pohikooli oppis lähedalasuvas Poděbrady linnas mainekas Jiří z Poděbrady kolledžis. Hiljem oli tal probleeme oma päritolu tottu rikkast kodanlikust perekonnast ja seetottu oppis ta laboratooriumi keemikuks, kuigi tal puudus selle erialaga side. Ta ei saanud valida ka ülikooli ja talle oli keelatud humanitaarvaldkond, seega lopetas ta Tšehhi Tehnikakorgkooli majandusteaduskonna.
Haveli kirjanduslik ja humanitaarne anne ilmnes hoolimata oppekeeldudest ja peagi hakkas ta ajakirjadesse kaastööd tegema ja esimesi näidendeid kirjutama. Ta oli kommunistliku režiimi suhtes kriitiline, mis kulmineerus 1968. aastal Praha kevade ajal. Havel asus inimeste poolele, kes noudsid reforme ja režiimi liberaliseerimist. Ta valiti iseseisvate kirjanike demokraatliku organisatsiooni Ringi etteotsa ja arendas poliitilisi noudmisi, näiteks kommunistliku partei juhtiva rolli kaotamine ja teiste parteide lubamine.
Pärast Vene vägede sissetungi jätkas ta kriitikat, kuid kommunistlik režiim taastas ühiskonna üle kontrolli ja suutis Haveli avalikust ruumist välja torjuda. Talle keelati mitte ainult kriitilised tekstid, vaid ka näidendid. Sel ajal oli ta juba tuntud autor ka väljaspool riigipiire, seega ei olnud tal nii suuri finantsprobleeme kui teistel dissidentidel ja tal oli Euroopa avalikkuse toetus, kui režiim ta vangistas. 1970. aastate normaliseerimisperioodil sai temast üks esimesi Harta 77 koneisikuid ja selle tottu sattus ta mitmeks kuuks vangi. Pärast vabanemist jätkas ta dissidenditegevust ja temast sai ebaoiglaselt taga kiusatud inimeste kaitsekomitee koneisik, mis jälgis poliitvangide juhtumeid. Sel perioodil kirjutas ta ka kuulsa essee Voimutute voim, milles ta kirjeldas kommunistliku režiimi toimimist ja paljastas selle strateegiad.
Repressioonid tugevnesid järk-järgult ja 1979. aastal moisteti Havelile neli ja pool aastat vangistust. Vanglas halvenes tema tervis märkimisväärselt ja karistuse lopu sai ta veeta koduarestis, kuid vanglas viibimine jättis talle püsivad tagajärjed. Katse Haveli vaigistada aga ebaonnestus ja tema positsioon välismaal hoopis tugevnes vangistusega. 1988. aastal hakkas ta tegutsema mittetulundusühingus Tšehhi Helsingi Komitee, mis jälgis inimoiguste järgimist. Revolutsioonilisel 1989. aastal oli ta taas väga aktiivne ja algatas muu hulgas petitsiooni Mitu lauset, mis noudis poliitvangide vabastamist voi demonstratsioonide lubamist ja millele kirjutas alla mitu tuhat inimest, sealhulgas tuntud isikud.
Sametrevolutsiooni ajal 1989. aasta lopus osales ta Kodanike Foorumi asutamises ja temast sai üks protestide peamisi nägusid. Pärast Gustáv Husáki tagasiastumist valitses demokraatlikus leeris üksmeel, et Haveli peaks saama uueks presidendiks. Tänu revolutsioonilisele entusiasmile ja suurele survele onnestus Haveli valimiseks veenda isegi kommunistlikke parlamendiliikmeid ja 29. detsembril 1989 valiti Havel Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi presidendiks. See esimene periood kestis pool aastat ja selle peamine sisu oli esimeste vabade valimiste ettevalmistamine pärast kommunistlikku riigipööret 1948. aastal. Sel ajal ei olnud Havelil praktiliselt mingit vastupanu, sest kommunistid kaotasid voimu ja demokraatlikud joud alles organiseerusid. Tänu sellele oli tal suured volitused, kuid ka mitu vastuolulist otsust, eriti massiline amnestia, mis puudutas mitte ainult poliitvange, vaid ka kurjategijaid.
5. juulil 1990 valiti Havel ka vabadel valimistel. Tänu pikaajalisele populaarsusele välismaal onnestus tal Tšehhoslovakkia kaasata maailmapoliitikasse ja propageerida Läänele orienteerumist. Sel perioodil toimus tema kuulus esinemine Ameerika Kongressis. Ta oli Tšehhoslovakkia jagamise suur vastane ja kui jagamist ei onnestunud ära hoida, astus ta ametist tagasi ja tombus eraellu. Pärast Tšehhoslovakkia lagunemist naasis Havel poliitikasse ja 26. jaanuaril 1993 valiti ta Tšehhi Vabariigi esimeseks presidendiks. 20. jaanuaril 1998 valiti ta seejärel ka teist korda, st viimast korda. Nende presidendiperioodide jooksul onnestus Tšehhi Vabariik vastu votta NATOsse ja käivitati ELiga liitumise protsess. Pärast presidendi ametist lahkumist kirjutas ta endiselt tekste, avaldas arvamust poliitika kohta ja hoidis kontakte dissidentidega üle maailma.
Kuigi Haveli näidendeid kommunismi ajal mängida ei saanud, anti neid maailmas välja ja need leidsid tugevat vastukaja. Tuntuimate mängude hulka kuuluvad Aia pidu, Teavitamine, Audiencia ja Lahkumine. Viimati mainitud näidendi kirjutas ta alles pärast teise presidendiperioodi loppemist. Kogu elu kirjutas ta ka väikseid tekste ja esseesid, tuntuim on essee Voimutute voim. Tänapäeval on Haveli järgi nimetatud palju hooneid, eriti Václav Haveli lennujaam Prahas.

Václav Havel - põhiandmed

Vali teised kuulsad inimesed