Charles Bukowski

Charles Bukowski - Elulood, kuulsad inimesed

Charles Bukowski, oige nimega Heinrich Karl Bukowski, pärast USA-sse kolimist Henry Charles Bukowski, tuntud ka hüüdnimede Hank voi Buk all, oli saksa ja hiljem ameerika kirjanik, luuletaja, proosakirjanik ja publitsist, tuntud eelkoige oma vulgaarse stiili poolest.
Charles sündis 16. augustil 1920 Saksamaal Andernachis, kus tema isa teenis kohalikus Ameerika armee garnisonis. Ema Katherine Fett oli ombleja. 1924. aastal kolis kogu pere Los Angelesse. Kuna väike Charles ei osanud hästi inglise keelt, ei olnud ta kollektiivis populaarne, voib-olla isegi kiusati, ja nii sulgus ta üha sagedamini endasse ja luges. Paljud autoritest, keda ta tollal luges (Turgenev, Dostojevski, Céline, Kafka), mojutasid teda tema hilisemas loomingus. Tema lootusetuse tunnet ei parandanud ka see, et ta oppis keskkoolis koos korgema seltskonna ja üsna rikaste lastega, kus tema vaesus teravalt esile tuli. Lisaks ei suutnud ta tüdrukutega suhteid luua. Kurb oli, et isegi kodus ei leidnud ta tuge: isa oli liiga range ja ema liiga leebe, et teda kaitsta. Ülikoolis oppis ta kaks aastat kirjandust ja teatrit, kuid vahepeal algas Teine maailmasoda ja ta asus opositsiooni koigi (isa, opetajate, klassikaaslaste) vastu fašistliku Saksamaa poolele. Kui isa sellest teada sai, viskas ta ta kodust välja, ema andis talle raha ja Charles leidis üürikorteri. Ta ei jäänud ühe koha peale ja vahetas mitu Ameerika linna – New Orleans, Atlanta, San Francisco, enamasti ei teeninud ta elatist ja elas ühiskonna äärel. Isegi FBI arreteeris ta, kuna teda kahtlustati sojaväeteenistusest korvalehoidmises. Seejärel avaldas ta mitu novelli, kuid elas enamasti üsna boheemlaslikku elu. Esimest korda armus ta ka, ja seda endast 10 aastat nooremasse alkohoolikusse Jane Cooney Bakerisse, kellega teda sidus küll negatiivne suhtumine maailma, aga ka joomingud, tülid, ööelu ja armukadedus. Suhe loppes lopuks, kuid Jane sai siiski inspiratsiooniks tema luulekogudele ja romaanidele, nimetagem kasvoi Postkontor voi Faktotum.
50ndatel surid tal lühikese aja jooksul molemad vanemad ja ka temal oli kitsas käes, kui tal alkoholismi tottu maohaav lohkes ja hakkas veritsema. Onneks jäi ta ellu ja ka sellest perioodist ja keskkonnast sündis novell – Elu ja surm sotsiaalosakonnas. Poeet otsis end edasi, 1957. aastal abiellus ta esimest korda, ja seda luuletaja Barbara Frye’ga, kuid kahe aasta pärast nad lahutasid. Tema teiste partnerite ja muusade hulka kuulusid Linda King, seekord skulptor, seejärel Liza Williams, Pamela Miller ja Linda Lee Beighle, kellega ta isegi abiellus ja kellega tal oli tütar. Koik varasemad suhted purunesid tema iseseisva iseloomu tottu, kuid Lindaga pidas ta vastu kuni oma surmani, kuigi ka see abielu ei olnud alati harmooniline.
Vanaeas oli ta lopuks, hoolimata alkoholi joomisest, tänu väga viljakale kirjutamisele hästi kindlustatud. Tema looming on nii ulatuslik, et seda ei ole siiani ühelgi kirjandusajaloolasel onnestunud tervikuna kokku panna.
Elu lopus haigestus Bukowski aga koigepealt tuberkuloosi, mis toi aga ka positiivse tulemuse, sest antibiootikumide tottu sai ta teada, et saab elada ka ilma alkoholita. Seejärel sai talle aga saatuslikuks leukeemia, kus ka keemiaravi ei aidanud ja ta andis alla oma eluvoitluses – ta oli 74-aastane.
Viljakat Bukowski loomingut ei saa kirjutada ühte artiklisse, sest see holmaks terve raamatu. Siiski voime öelda, et tema proosateostes esineb väga sageli tegelane nimega Henry Chinaski, kes ei ole keegi muu kui autori alter ego. Lisaks eelmainitutele kirjutas ta veel romaane: Naised, Sink ja leib, Hollywood ja Rämp. Vulgaarseid novelle pakub kogumik Vana sea märkmed. Teised on näiteks Koik maailma perseaugud ja minu oma, Erektsioon, ejakulatsioon, ekshibitsioon ja muud tavalise hullumeelsuse lood, Linna koige ilusam naine. Luulekogudest on eesti keelde tolgitud seni vaid moned: Pilalind, soovi mulle onne; Monikord oled nii üksi, et see lihtsalt on loogiline, Liiga lähedal tapamajale, Raske leib.

Charles Bukowski - põhiandmed

Vali teised kuulsad inimesed