Winston Churchill

Winston Churchill - Elulood, kuulsad inimesed

Winston Churchill oli Briti poliitik, peaminister ja kirjanik.
Ta sündis 1874. aastal Marlborough’ hertsogite aadliperekonda. Ta lõpetas Sandhursti Kuningliku Sõjaväeakadeemia ja oli seega ette määratud sõjaväeteenistuseks. Sõdurina võitles ta Aasias ja osales ka Buuri sõjas.
Kuid üsna varsti lasi ta end ahvatleda poliitilisele karjäärile, millel oli tema perekonnas traditsioon. Oma poliitilise karjääri alguses oli ta Liberaalse Partei liige ja sai selle värvides ka ministriks. Esmalt juhtis ta kaubandusministeeriumi ja seejärel siseministeeriumi. 1911. aastal asus ta Briti mereväe etteotsa esimese admiraliteedi lordina.
Esimese maailmasõja algus tähendas Churchillile suuri poliitilisi probleeme. Ta surus läbi Gallipoli dessandi, mille eesmärk oli Dardanellide väina kontrolli alla võtmine. Operatsioon lõppes aga fiaskoga ja Churchill pidi poliitikast tagasi tõmbuma. Ta naasis poliitikasse alles Esimese maailmasõja lõpus ja alates 1919. aastast oli ta sõjaminister ja kaks aastat hiljem sai temast kolooniate minister.
Alates 1920. aastate teisest poolest hakkas ta koostööd tegema Konservatiivse Parteiga ja sai selle rahandusministriks. 1930. aastad Churchillile eriti ei soosinud, temast sai oma partei opositsioonihääl ja konservatiivid ei lasknud teda poliitika kõrgeimatele tasanditele. Ta oli peamine kriitik järeleandmiste suhtes, mida Suurbritannia peaminister Chamberlaine’i juhtimisel natsistliku Saksamaa suhtes tegi, ja ei kiitnud heaks Müncheni kokkulepet.
Tema aeg saabus 1939. aasta septembris, kui temast sai uuesti admiraliteedi lord, ja eriti 1940. aasta mais, kui ta asus peaministri toolile. Temast sai üks Hitleri ja natsistliku Saksamaa vastase võitluse sümboleid. Tema valitsuse all suutis riik vastu pidada Briti lahingule ja seejärel liituda liitlastega ja lüüa Saksamaa. Winston Churchill kui oluline liitlase riigi esindaja osales kõigil kolmel konverentsil, kus otsustati nii sõja käigu kui ka sõjajärgse maailmakorralduse üle: need olid Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsid.
Kuigi Churchill oli Hitleri-vastase võidu sümbol ja sõja lõpp tõi Briti rahvale tugeva eufooria, ei suutnud tema Konservatiivne Partei sõjajärgsed valimised võita. Churchill pidi mitmeks aastaks tagaplaanile tõmbuma ja poliitikas rääkima ainult opositsioonist. Pärast 1951. aasta valimisi naasis ta aga uuesti tippu ja sai taas peaministriks. Peaministriks jäi ta kuni 1955. aastani, mil ta oli sunnitud tervislikel põhjustel ametist lahkuma.
Kui ta 1965. aastal suri, sai ta riiklikud matused, mis olid seni reserveeritud ainult kuningliku perekonna liikmetele.
Juba oma sõjaväelisest ajast, mille jooksul Churchill sageli sõjakorrespondendina tegutses, ilmnes tal kirjanduslik anne. Selle kasutas ta ära eelkõige monumentaalse kuueköitelise teose Teine maailmasõda" kirjutamisel, mille eest talle anti 1953. aastal Nobeli kirjanduspreemia.
Winston Churchilliga seostuvad ka mõned vastuolulised sündmused ja seisukohad. Tänapäeva vaatenurgast on ilmselt kõige problemaatilisemad tema imperialistlikud vaated, mida ta oma ministeeriumides ja peaministri ametis olles sageli väga karmilt ellu viis. Lisaks mainitakse selles osas Churchilli suutmatust ja vastumeelsust lahendada näljahäda, mis tabas 1943. aastal Bengaliat, mis oli sel ajal Briti impeeriumi osa.
Vaatamata mainitud vastuoludele peetakse Winston Churchilli üheks 20. sajandi silmapaistvamaks isiksuseks ja ta jääb endiselt natside türannia vastupanu ja liitlaste lõpliku võidu sümboliks."

Winston Churchill - põhiandmed

Vali teised kuulsad inimesed